MILLAL ON LAPS LIIGA HAIGE, ET TULLA KOLLEKTIIVI...
Esimest aastat lasteaeda tulnud lapsed võivad põdeda väga
sageli, isegi 6-8 korda aastas. See on täiesti loomulik, sest uue
keskkonna ja elurütmiga harjumine tekitab stressi ning ühtlasi
puutuvad lapsed äkki kokku palju suurema hulga erinevate
mikroorganismidega, millega kohanemine võtab aega. Allpool on ära
toodud põhimõtted, mille alusel hinnata, millal peab leidma
võimaluse lapse koju jätmiseks.
Enamik sesoonseid haiguseid
(nö. külmetushaigused) on viiruste tekitatud. Kuna viirushaiguste
jaoks spetsiifiline ravi puudub, peab inimese immuunsüsteem ise
haigusega toime tulema. Arstid ütlevad selle kohta, et haigus tuleb
läbi põdeda. Organismis toimub sel ajal mitmeid protsesse
haigustekitajatega võitlemiseks. Seepärast on väga tähtis anda lapsele piisavalt rahu, et organism
saaks kogu energia suunata haigusest kiiresti ja tüsistusteta jagusaamisele.
Miks peaks haige laps koju jääma?
Halb
enesetunne – haigusega kaasnevad sümptomid nagu palavik,
valu, nõrkus, köha ja nohu, iiveldus või oksendamine on lapsele
piisavalt kurnavad, et tema enesetunnet halvendada. Miks peaks laps
lisaks kulutama veel energiat mängule ja liikumisele, kui ta võiks
kodusel režiimil säästa energiat ja puhata täpselt siis ja nii
palju, kui enesetunde paranemiseks vajalik on?
Nakkusoht – mitte vähetähtis pole fakt, et
enamik sesoonseid haigusi on nakkavad.
Ägedate viirusnakkuste põdejad on nakkusohtlikud
peiteperioodi lõpust kuni 7-14 päeva haiguse algusest.
Olenevalt sümptomite ägedusest on laps eriti nakkusohtlik just
haiguse esimesel nädalal.
Kirjutamata reegel on, et haige laps tuleb koju jätta
pigem haiguse alguses, säästes oma last kurnatusest ja kiirendades
paranemist ning vältides teiste laste nakatumist, kui oodata haiguse
ägestumist ja tüsistuste teket, mil kokkuvõttes kujuneb lapse
tervisele tekkinud kahju suuremaks.
Millised on need haigusseisundid, mille korral laps peaks koju
jääma?
Palavik. Kehatemperatuuri tõus kaasneb paljude
viirushaigustega, aga ka
bakteriaalsete põletikega. Palavikuga
kulgeva haiguse korral peaks laps koju jääma veel 2-3 päevaks
peale temperatuuri normaliseerumist.
Valu on organismipoolne signaal sellest, et
kuskil on midagi valesti: kas on põletik,vigastus vm häire.
Seepärast tuleb lapse valu alati tõsiselt võtta ja püüda
välja selgitada selle põhjus. Valudes last lasteaeda ei tooda!
Vesine nohu, kriipiv kurguvalu ja kinnine köha on
algava viirushaiguse tunnused. Kuna viirushaigused on kõige
nakkavamad peiteperioodi lõpus ja haiguse esimestel päevadel,
tuleks koju jätta just eelnimetatud sümptomitega laps. Paksu,
roheka ninaeritisega ning lahtise köhaga laps peaks kodus olema
seni, kuni sümptomid on ägedad. Lapse nakkusohtlikus väheneb, kui
sümptomid pole enam ägedad.
Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus võivad
kaasneda erinevate viirusnakkustega (nö kõhuviirused) või
toidumürgistusega. Oksendamise ja kõhulahtisusega kaasneb
vedelikukaotus, mis võib lastel viia kiiresti organismi
veetustumiseni koos kaasnevate tõsiste tagajärgedega. Samas näiteks kõhuviirus on nakkusohtlik ka peale ägedate sümptomite kadumist.
Silmapõletik ehk konjunktiviit. Viiruslik
silmapõletik (täpsemalt kaasnev
silmaeritis) on väga nakkav,
seepärast peab nakkusliku silmapõletikuga laps kohekoju
jääma. Allergiline silmapõletik nakkav ei ole.
.
